Viljatusraviga kaasnevad keerukused, nii füüsilised kui emotsionaalsed

Esimene kunstliku viljastamise abil sündinud n-ö katseklaasilaps nägi ilmavalgust Inglismaal aastal 1978, Eestis aastal 1995. Kunstliku viljastamise kasutamine on aasta-aastalt sagenenud nii Eestis kui mujal maailmas. Äsja ilmunud Tervise Arengu Instituudi 2019. aasta kehavälise viljastamise statistika ütleb, et 2019. aastal  teostati 3230 viljatusravi tsüklit, mis on 7% enam kui aasta varem. Kehavälise viljastamise abil sündis 2019. aastal 488 last.

Viljatus ja viljatusravi mõjutavad inimese elukvaliteeti, igapäevalu ning paarisuhet, see avaldab mõju inimese füüsilisele, emotsionaalsele, sotsiaalsele ning võib-olla ka majanduslikule heaolule. Viljatud paarid jõuavad IVF-ravini siis, kui kõik teised võimalused on end ammendanud. Viljatus ja ebaõnnestunud viljatusravikatsed võivad halvasti mõjuda enesehinnangule, inimese kehapildile, naiselikkusele ja mehelikkusele. Kui neile aspektidele lisada juurde ebaõnnestunud IVF-katse, võib see tähendada ärevuse ja depressiooni teket.

Paljude paaride jaoks on viljatusravi psühholoogiliselt koormav ning nad kogevad frustratsiooni ja pettumust, kui rasedust ei teki. Olenemata sellest, kas viljatus on põhjustatud mehest või naisest, võivad naised oma partnerist rohkem süüd tunda, ka nende enesehinnangut, süütunnet ning seksuaalsust mõjutab viljatus rohkem kui nende meeste oma. IVF-i kontekstis seletatakse naise suuremat stressitaset seoses tema suurema kaasatusega IVF-i ravisse, mis põhjustab rohkem stressi (Beaurepaire, et al., 1994). Viljatusel võib olla mõju ka paarisuhtele, uuringutega on tulnud välja, et paarisuhte kvaliteeti mõjutab viljatusravi pikkus, näiteks on raviga alustajad suhtega rahulolevamad kui need, kes on saanud pikaaegset ravi. Siinkohal on asjakohane anda soovitus vajadusel nõustaja või terapeudi poole pöörduda, kes saab aidata paaridel stressitekitajatega toime tulla ja suhteprobleemidega varakult tegeleda. Varane sekkumine ja ennetavad meetmed võivad vähendada viljatusest tingitud stressitekitajate kahjulikku mõju ja tugevdada suhteid, mis võivad ravi edaspidistes etappides muidu haavatavad olla. (Gerrity, 2001)

Viljatusraviga alustades käib sellega kaasas nii ärevus kui lootus, ebaõnnestumine võib aga kaasa tuua leina. On inimesi, kellel õnnestub kohe esimene katse, mõni teine peab mitu korda proovima, enne kui õnnestub. On inimesi, kes teevad palju katseid, aga õnnestumist ei tulegi. On inimesi, kellel katse õnnestub, aga rasedus katkeb kas ise või on vaja see meditsiinilisel põhjusel katkestada. Suurem osa viljatusravist on ebameeldiv nii emotsionaalses kui füüsilises mõttes ja selle läbitegemiseks peab olema tugev enesekontroll ning head toimetulekuoskused. IVF-raviga kaasnevad raviskeemid tähendavad mitmesuguste ravimite ning vitamiinide tarbimist, näiteks igapäevast kellaajalist süstimist ja erinevate tablettide võtmist. Kõik see avaldab mõju kogu kehale, üsna tavaline on IVF-raviga kaasaskäiv kaalutõus, aga ka hormoonide mõjutamisest tingitud tujukõikumised.

Kuna viljatuse ja viljatusravi näol on tegemist oluliste, tihtilugu kogu tähelepanu ning ressurssi hõlmavate ja ka väga isiklike teemadega, siis võib see kõik pingeid ja konflikte tekitada. Kõige selle taustal on täiesti loomulik, et IVF-ravi ja katsete tegemise ajal on raviga seonduv esikohal, kõik ülejäänu on teisejärguline. Näiteks võidakse hakata end sotsiaalselt teistest eraldama, vältima rasedaid ja väikelaste emasid, mis omakorda võib mõjutada suhteid lähedaste ja sõpradega.



Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga