Lein kui pime sügav urg

Kui peaksin leina ja leinamist kuidagi kirjeldama, siis minu silmis on see nagu pime sügav urg. Sarnane metafoor on mul ka varem läbi käinud seoses IVF-i ebaõnnestunud katsetega.

Oma esimest last leinates sai see kõnekujund minu jaoks täiesti uue dimensiooni, sügavuse ja tähenduse.

Minu pisipoja suri sügisel, septembri lõpus, kui loodus end magama sätib. Sügiskuud – oktoober ja november – on pimedaimad kuud aastas ja need sobivad minu silmis leinamisega kokku. Mäletan tollest ajast, et kogu aeg oli pime, sombune ja vihmane. See sobis mulle hästi, ma olin tänulik, et loodus minu leinaga kaasas käis, mind toetas.