Eile päeval vaatasin ja kuulasin oma õpingute raames Jaan Aru loengut sellest, kuidas aju õpib. Aru ütles seal järgmiselt: „Aju on väga vinge masin, aga ta ei ole mõeldud selleks, et mingisuguseid fakte pähe ajada. Ajule jäävad kiiresti meelde näiteks asjad, mis on seotud mingi emotsiooniga Loe edasi

Kas IVF on olnud mu jaoks kinnisidee…? Mingil määral ja mingis mõttes küll. Kui katsed tulevad järjest – ravi, siirdamine, ootamine, ebaõnnestumine, taastumine, jälle ravi, siirdamine, ootamine, ebaõnnestumine, taastumine ja nii mitu korda üksteise järel – siis pole imekspandav, et see kogu sinu elu enda Loe edasi

Miks see sõbra poolt öeldud lause mulle nii palju meelehärmi valmistab? Kuidas ma saan mitte mõelda, kui mul ei ole võimalik mitte kunagi meditsiini sekkumiseta lapseootele jääda? Kuidas ma saan mitte mõelda, kui pean ravi ajal iga päev võtma teatud hulga tablette ja end kellaajaliselt Loe edasi

Väga tihti, liiga palju olen võrrelnud end teiste naistega, kes on kas rasedad või äsja emaks saanud. Mina versus nemad. Nemad jäävad rasedaks, mina ei jää. Nemad on võimelised rasedust lõpuni kandma, mina ei ole. Nemad sünnitavad õigel ajal terve lapse, mina mitte. Nemad saavad Loe edasi

On aasta lõpp ja käes kokkuvõtete aeg. Minu jaoks oli 2020 väga töine ja toimekas aasta. 2020. aasta alguses alustasin tööd vanemlusprogrammi “Imelised aastad” koolitajana. Jaanuaris toimus MTÜ Vaikuse Lapsed poolt korraldatud väljaõppepäev uutele mälestustekarpide töötubade juhendajatele, et viia mälestustekarpide tegemisi oma töö- või kodukohta, Loe edasi

Kui minu lapse sünnist ja surmast olid möödas mõned kuud, olin kokkusaamisel, kus ühele inimesele, kes just emaks oli saanud, helistada ja lauldes õnne soovida taheti. Kui ma sellest mõttest kuulsin, tardusin nagu soolasammas. Ma leinasin veel ja mulle tegi väga haiget teiste rõõm… Kui Loe edasi