Leina lainetused
Lein käib lainetena, kord on teda vähem, siis jälle rohkem. Mõnikord annab ta endast tugevamini teada, teinekord vähem. Mõnikord päästavad leina valla kaotuse või kaotatuga seotud meeldetuletused.
Hommikul silmi avades teadsin, mis päev täna on. Terve päeva pühendusin tööle, andes endale lubaduse õhtul mõelda. Uuesti lasin tänase päeva olulisuse ja valu mõttesse õhtul, pärast tööd, surnuaias küünalt süüdates.
Täna oleks pidanud sündima minu kolmas laps, minu tütreke. Ja ometi ei sündinud ta täna, vaid kuid tagasi…
Suur kurbus mitte ei kao, vaid me teeme selle kurbusega rahu, õpime rahus olema. Minu lein ei ole kuhugi kadunud, ära läinud või haihtunud. Ta on ikka koos minuga, aga igapäevatoimetustes ei tuleta ta end kogu aeg meelde. Ma olen oma kurbusega rahus, olen oma leinaga rahu teinud. Ma tean, et mõni hetk on elus valusam kui teine ja mõni järgmine hetk seevastu võib väga väga ilus olla. Ka leinas.