Mõtteid surmast

Pärast poja surma otsisin sooviga leida raamatuid, teiste kogemusi ja mõtteid lapse surma teemal. Ikka selleks, et neist tuge saada. Sattusin lugema üht Lorna Byrne´i raamatut. Lornal oli võime hingi näha.

Seal oli lugu sellest, kuidas Lorna vend suri väikese lapsena, aga käis Maa peal. Ta selgitas oma kohalolu Lornale sellega, et kui lapsed surevad, jäävad nende hinged Maa peale emade juurde nii kauaks, kui emad neid vajavad. Tüdruk mõistis, miks see nii on – see on hinge tasu selle armastuse eest, mida ema poisile oli andnud teda oodates ja südame all kandes, pärast sündi armastades ja hoides. Emale jäid mälestused pojaga ja poeg tahtis emale tagasi anda kõik selle armastuse, mille ta oli emalt saanud. Seepärast oli poja hing emaga ja oli seda nii kaua, kuni ema oli valmis lahti laskma, et edasi liikuda.