Millal võib abi olla viljatusravist?

Mis ja milleks on viljatusravi

Paljudele meist on geneetiliselt sisse kodeeritud laste saamise soov, mis aga ei pruugi nii lihtsalt täituda. Viljatusravi võib vaja olla siis, kui naisel ei ole tekkinud rasedust vähemalt aasta kestnud regulaarse suguelu järel, kuigi ta seda soovib. Viljatus võib olla nii mehe, naise kui mõlemapoolne ja tihtilugu jääbki täpne põhjus teadmata. Viljatus ei ole kellegi süü, see võib olla väga üksildane ja tabada kõiki.

Kui lapse saamine ei taha õnnestuda, saab appi tulla meditsiin. Arenenud tehnoloogia pakub järjest uusi võimalusi järeltulijaid saada. Tähtis on seejuures mõista, et ehkki paljud neist võimalustest on inimesi aidanud, võivad need olla kallid, valulikud, keerulised, religioossete tõekspidamisega vastuolus või mõnede paaride puhul teostamatud ning ühelgi puhul pole ka edu garanteeritud.

Kunstlik viljastamine võib olla nii emakasisene kui kehaväline. Kehaväline viljastamine ehk IVF (In Vitro Fertilisation) on kõige efektiivsem lastetuse ravimeetod, kus munarakkude tootmise ja vabastamise stimuleerimiseks kasutatakse hormoonsüste. Muna- ja seemnerakud ühinevad katseklaasis. Kui munarakud õnnestub viljastada, viiakse üks kuni kaks embrüot naise emakasse. Loodetavasti embrüo pesastub ning hakkab arenema, tekib rasedus.

Viljatusravi pakkuvaid kliinikuid on Eestis 6, Tallinnas 4, Tartus 2. Kuni 40-aastastele (k.a) naistele, kellel on meditsiiniline näidustus lastetuse raviks ja kes omavad Eesti Haigekassa ravikindlustust, on IVF ravitsükkel hüvitatud Eesti Haigekassa poolt.

Esimene kunstliku viljastamise abil sündinud nii-öelda katseklaasilaps nägi ilmavalgust Inglismaal aastal 1978, Eestis aastal 1995. Kunstliku viljastamise kasutamine on aasta-aastalt sagenenud nii Eestis kui mujal maailmas. Tervise Arengu Instituudi 2020. aasta kehavälise viljastamise statistika ütleb, et 2020. aastal teostati Eestis 3004 viljatusravi tsüklit. Eesti Meditsiinilise Sünniregistri andmetel sündis 2020. aastal kehavälise viljastamise abil 670 last. Kõigist elussündidest moodustab see viis protsenti.

Viljatusravi mõjud

Tavaliselt jõuavad viljatud paarid kunstliku viljastamiseni siis, kui kõik teised võimalused on end ammendanud. Viljatus ja viljatuse ravimine võib avaldada mõju inimese elukvaliteedile, igapäevalule ning paarisuhtele, tema enesehinnangule, kehapildile, naistel naiselikkusele ja meestel mehelikkusele. Kui lisada neile teguritele juurde ebaõnnestunud ravikatse, võib see tähendada ärevuse ja psühholoogilise stressi teket. Inimesed, kes viljatusega silmitsi seisavad, võivad arvata end seetõttu olevat ebapiisavad ning vähem mees või naine.

Viljatusravi võib olla küllaltki pikaajaline, kesta kuid ja isegi aastaid. Ravi alustavad paarid enamasti optimistlikud, kuid ajapikku, katsete ebaõnnestudes võib lootus hääbuma hakata ja tekkida hirm lastetuse ees. Iga ebaõnnestumine toob muret ja kui see kestab kuust kuusse ja aastast aastasse, võib see mõjuda inimese vaimsele tervisele. Uuringutest on selgunud, et ebaõnnestunud ravikatsele järgnenud emotsionaalsete reaktsioonide intensiivsus ja olemus on võrreldavad leinaga.

Viljatusraviga alustades ja viljatusravi kestel võidakse teha mitmesuguseid meditsiinilisi uuringuid ja protseduure. Lisaks viljatusega kaasas käivatele psühholoogilistele aspektidele võivad viljatusraviks kasutatavad ravimid ning hormoonid põhjustada mitmesuguseid kõrvaltoimeid. Sel puhul tasub alati oma arstiga rääkida. Mõnikord võib olla keeruline aru saada, millised reaktsioonid on psühholoogilised ja millised on põhjustatud ravimitest.

Mõju paarisuhtele

Paar, kes proovib last saada, kogeb frustratsiooni ja pettumust, kui rasedust ei teki. Viljatusravi pikkus võib avaldada mõju paarisuhtele. Tasub silmas pidada, et inimesed ei koge sarnaseid tundeid samal ajal või viisil ning et viljatus on paari, mitte üksnes naise või mehe probleem. Enda või partneri süüdistamine ei vii kuhugi ega aita kaasa rasestumisele. Vastastikune toetus ja avameelne suhtlus uuringute ajal, ravi kestel ja rasestumist oodates võib suhet aja jooksul hoopis tugevdada. Kui paarisuhe on tugev ja stabiilne, tunnevad inimesed end turvalisemalt ning neil on jõudu keerukustega silmitsi seista.

Kuidas end ja partnerit toetada

Selleks, et viljatusravi ja ebaõnnestunud katsetega hakkama saada, kasutavad inimesed erinevaid toimetulekustrateegiaid. Ärevust aitab vähendada informatsioon ja teadmised, olukorra ja emotsioonidega võib aidata toime tulla materjalide lugemine viljatusest, selle põhjustest ja ravivõimalustest. Hea oleks, kui saaks partneriga oma mõtteid, tundeid ja vajadusel ka muresid jagada. Teineteise toetamine on oluline, kuid tasub meeles pidada, et mõnikord võib see raske olla.

Enesehoiu mõttes võib mingiks ajaks kaaluda loobuda stressi tekitavatest olukordadest (näiteks sellistest, kus on koos palju rasedaid ja beebisid). Samas võivad seeläbi suhted kannatada saada ning stress seeläbi veelgi suureneda. Siinkohal võib mõne naise jaoks olla abi nõustamisest või tugirühmast. Abistav võib olla suhelda teiste sarnaste probleemidega inimestega, et hajutada eraldatuse ja ebanormaalsuse tunnet. Jagage oma lugu toetavate sõprade ja pereliikmetega ja seejuures on võimalik nendega kokku leppida, et jagate uudiseid siis, kui selleks valmis olete. Käige arstivisiitidel partneriga koos, et saaksite teineteist toetada. Võtke endale aega ning olge enda vastu leebe ja lahke. Füüsiline aktiivsus, näiteks ujumine, jooga, jalutamine mõjuvad hästi ja aitavad stressi maandada. Samuti võivad aidata erinevad teraapiad, meditatsioon ja teadvelolekutehnikad.

Soovi korral on abi ja toetuse saamiseks võimalik pöörduda nõustaja, terapeudi või psühholoogi poole. Vaimse tervise spetsialist saab aidata stressitekitajatega toime tulla ja suhteprobleemidega varakult tegeleda. Varane sekkumine ja ennetavad meetmed võivad vähendada viljatusest tingitud stressitekitajate kahjulikku mõju ja aidata tugevdada hakkamasaamist ning suhteid, mis võivad ravi hilisemates etappides rohkem haavatavad olla.

MTÜ Viljatusravi tugikeskus (www.inferfsupport.eu) on loodud eesmärgiga on abistada ja toetada viljatusprobleemidega naisi ja mehi. MTÜ pakub soovijatele IVF-kogemusnõustamist. Kogemusnõustamine on nõustamise ja toetamise viis, kus inimene, kes on ise kriisi läbi elanud, jagab oma teadmisi ja pakub sarnase olukorraga silmitsi seisvale inimesele tuge. IVF-kogemusnõustaja on saanud professionaalse nõustamiskoolituse ning on läbi oma kogemuse spetsialiseerunud just viljatusravi- ja IVF-alasele nõustamisele.

Autor:
Triinu Tints, viljatus-, leina- ja raseduskriisi nõustaja (www.triinutints.ee)