Räägin ja kirjutan

Kirjutasin Sakalasse oma mõtteid “Kui Hamlet oleks” etenduse kohta.

Etendust läbivad vaimse tervise teemad on levinud, need on osa inimeseks olemisest, meie tunnepaletist. Kõiki neid tundeid on tegelikult täiesti normaalne tunda, kuid neid võidakse peljata väljendada, et mitte paista nõrgana. Aga mis siis, kui enda haavatavuse näitamine on tegelikult julgeim asi, mida teha? 

Jagasin oma mõtteid novembrikuu Anne ja Stiili artiklisse, kus räägitakse keerukamast lapsesaamisteekonnast.

Soovitan võtta kogu teekonda sammukaupa, proovides hinnata ka pisemaid edusamme ja edasiminekuid, mitte mõelda ainult lõpptulemusele. „Proovi keskenduda sellele, mida saad kontrollida. Püüa meeles hoida, et sa oled rohkem kui see protsess ja sinu elus on palju muud väärtuslikku.“

5. novembril toimub Viljandis Sakala keskuses Vaimse tervise sarja raames tõsiseltvõetav komöödiaetendus “Kui Hamlet oleks…”

Lavastuses analüüsitakse vaimset tervist ja sellega seotud hädasid, kasutades teatri, muusika ja sõnakunsti vahendeid. Etenduse järel peegeldab Steven Hristo Evestus nähtut vaimse tervise spetsialisti (Viljandis minuga) trupi ja publikuga.

Kõnelen, kuidas toetada sõpra või kolleegi, kes on kaotanud lähedase. Mida öelda, millega arvestada, mida silmas pidada.

Tule 18. septembril Tartusse, kus kuuled minu karjääri kujunemise lugu. Räägime õnnestumistest ja ebaõnnestumistest ning sellest, kuidas elu keerdkäikudest hoolimata oma unistusi ellu viia ja vajadusel neid ka ümber mõtestada.

Sünnitusjärgne depressioon
Tugivõrgustiku olulisus lapsevanemaks saamise teekonnal
Sünnitusjärgne meeleolumuutus
Lein
Lapse surm. Kaotusvalu
Psühholoogiline esmaabi
Rasedus ja perevägivald
Rasedusaegne paarisuhte toetamine
Sünnitushirm – kuidas leida rahu sünnituseks?
Viljatusravi tundevalu
Millised tunded valitsevad raseduse katkemise korral?
Ärevus raseduse ja sünnitusjärgsel ajal
Depressioon
Mis on raseduskriis?
Kuhu pöörduda, kui kahtlustad rasedusaegset või sünnitusjärgset depressiooni või koged ülemäärast ärevust?

Olen alustanud Tartu Ülikooli Kliinikumis tööd raseduskriisi nõustajana.
Minu (ja ka teiste Kliinikumis töötavate raseduskriisi nõustajate) vastuvõtule on võimalik aega broneerida helistades kliinikumi kõnekeskusesse 731 9100.

Nõustamine ei vaja saatekirja ning on Tervisekassa olemasolul tasuta.

PS. Lisaks Tartule teen samadel tingimustel vastuvõtte ka Viljandis ja veebi teel. Viljandisse või veebi teel kohtumisaja saamiseks saada e-kiri triinu.tints@kliinikum.ee

Jagan podcastis oma kogemusi ja õppetunde, mis on minu tegemiste teekonda kujundanud.

Rääkisin Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi seminaril viljatuse ja viljatusravi mõjust mehe vaimsele tervisele.

Rääkisin Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi seminaril viljatuse ja viljatusravi mõjust mehe vaimsele tervisele.

Rääkisin Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi seminaril viljatuse ja viljatusravi mõjust mehe vaimsele tervisele.

Pere planeerimisest räägitakse ennekõike selle nurga alt, kuidas soovimatust rasedusest hoiduda. Tegelikkuses on aga palju paare, kelle puhul ei ole mureks mitte raseduse vältimine, vaid see, et last soovitakse väga, aga selleni on ootamatult keeruline jõuda.

Anette Mandel ja Triinu Tints räägivad saates sellest, kuidas nad on tänu kunstliku viljastamise ehk IVF-i abile emaks saanud ja milliseid valusaid kaotusi sellel teekonnal läbi elanud. Hoolimata kogetud raskustest suhtuvad mõlemad möödunusse tänutundega, sest ühtpidi oli see kurb, aga teisalt siiski õnneliku lõpuga lugu.

Seekordse „Beebipalaviku“ külaline on viljatus-, leina- ja raseduskriisi nõustaja Triinu Tints. Just enda raskused lapse saamisel ja valusad kogemused on need, mis Triinu kogemusnõustajana teisi aitama tõukasid. Räägime nii Triinu tööst kui ka sellest, kuidas ära tunda sünnitusjärgset depressiooni.

Puudutav, inimlik, karm ja samas nii helge dokfilm “Kellele ma naeratan?” tõi 28. novembril Elektriteatrisse külla režissööri Eeva Mägi. Temaga vestles filmitegemisest ja kaotusest ja surmast leinanõustaja Triinu Tints.

Jagasin vanemlusprogrammi “Imelised aastad” koolitajana oma teadmisi motivatsioonitabelite kohta.

Viljandi valla elanikele on nõustamine 2023. aasta lõpuni tasuta.

Olen liitunud Serenity keskkonnaga.

Oled oodatud minu juurde aega broneerima nimetatud keskkonna kaudu.

8.-12. märtsini toimub Raplas järjekordne Naiste Ööde Filmifestival, mille seekordne teema on naise tervis. Minul on rõõm ja au festivali raames rääkida oma raamatust ja teemadest, mille kaante vahele olen kirjutanud – viljatusest, raseduse katkemisest, lapse surmast ja leinast.
Oled oodatud neil teemadel minuga vestlema 11. märtsil kell 13 Rapla Kultuurikeskuse Kaminasaalis.

Kuna suure osa ärkvelolekuajast veedab täiskasvanu tööl käies ja tööd tehes, siis ei saa me leina kontekstis tähelepanuta jätta ka töötaja-tööandja suhet ja toetusvõimalusi lapsevanemale pärast lapse kaotust. Elu pärast lapse surma ei ole enam endine ja see mõjutab inimese hakkamasaamist igas aspektis, sealhulgas tööelus.
Artikkel kõneleb, kuidas tööandja saab oma töötajat lapse surma korral toetada.

15. detsembri Ringvaade kajastas minu ja mu raamatu lugu.

Rääkisin podcastis “Mõttekoht” oma teekonnast ja raamatust “Vaikuse valgus. Mõtteid viljatusest, raseduskriisist, surmast ja leinast.”

Käisin 14. novembri õhtul Kanal2 „Õhtu“ saates läbi oma loo oma raamatust „Vaikuse valgus. Mõtteid viljatusest, raseduskriisist, surmast ja leinast“ rääkimas.

Jagasin podcastis oma mõtteid viljatusest, leinast, nõustamistest ja toeks olemisest.

Inimese füüsiline ja vaimne tervis on oluline kogu eluteel ning keskkond, milles me oleme, elame ja töötame, avaldab mõju nii meie füüsilisele kui vaimsele tervisele. Keskkond, kus inimesed veedavad suure osa oma päevast, tuleb kujundada inimeste vaimset tervist toetavaks.
Palju räägitakse õpilaste vaimsest tervisest, kuid tihtipeale unustatakse õpetaja ära. Konkurentsivõimeline töötasu on õpetaja heaolu tagamisel oluline, kuid sellele lisaks on vaja hoolt kanda tema psühholoogilise heaolu eest.

Viljakusteadlikkus on mõiste, mis on seotud pereplaneerimiskäitumisega, kuigi viljakusteadlikkus võiks ja peaks olema sellest enam – see peaks olema teadlikkus inimese reproduktiivsüsteemist ja elutsüklist, samuti ohtudest reproduktiivtervisele ja teadmistest, kuidas püsida terve ja viljakas kogu eluperioodi vältel.

Rääkisin “Bränd nimega Sina” raamatu autorite Evelini ja Olesjaga persoonibrändist ning enda tegemistest.

Lapse saamine on paljude paaride unistus. Kuidas aga toime tulla teadmisega, et sa ei pruugi last saada või kui rasedused katkevad ehk mis asi on raseduskriis?

Laupäeval, 12. veebruaril linastub Tartus, Elektriteatris film “Aeg sünniks”.
Film räägib positiivsest sünnitusabist ja -kogemusest.
Linastusele järgneb vestlusring ämmaemand Elina Piirimäe, leina-, viljatus- ja raseduskriisi nõustaja Triinu Tintsi ning Doula Katrin Saagega.

Iga kümnes laps sünnib siia maailma enne oodatud aega ehk enne 37. rasedusnädalat, Eestis sünnib enneaegsena 5,5 protsenti lastest. Kui õigeaegne sünnitus leiab aset alates 37. rasedusnädalast, siis enneaegseks arvatakse laps, kes on sündinud pärast 22., aga enne 37. rasedusnädalat. Enne 22. rasedusnädalat toimuv ei ole meditsiiniliste terminite järgi sünnitus, vaid raseduse katkemine. Lapse sündi enne määratud aega, enne üheksa raseduskuu möödumist, ei soovi meist keegi. See juhtub alati ootamatult, selleks ei saa kunagi täielikult valmis olla.

Kirjutasin viljatusest ja viljatusravist.
* Viljatus ei ole kellegi süü, see võib olla üksildane, tabada kõiki
* Viljatusravini jõutakse siis, kui kõik teised võimalused on end ammendanud
* Viljatusravi võib avaldada mõju inimese elukvaliteedile, igapäevalule, paarisuhtele, enesehinnangule, kehapildile, naistel naiselikkusele ja meestel mehelikkusele
* (Ebaõnnestunud) ravikatse võib tähendada ärevuse ja psühholoogilise stressi teket
* Ebaõnnestunud ravikatsele järgnenud emotsionaalsete reaktsioonide intensiivsus ja olemus on võrreldavad leinaga
* Viljatusravi saavatel inimestel on vajadus teabe ja emotsionaalse/psühholoogilise toe järele

Osalesin Tartu Ülikooli eetikakeskuse poolt korraldatud seminaril “Reproduktsioon ja sugu”. Rääkisin viljatusravist kogemus- ja raseduskriisi nõustaja vaates.

Jagasin Pere ja Kodu podcastis oma mõtteid leinaga hakkamasaamiseks. Leinaga tuleb tegeleda. Tagantjärele oleksin saatnud end kriisinõustaja või psühholoogi juurde. Inimesel on vaja sellises olukorras rääkida.

Rääkisin Postimehele, mida silmas pidada raseduse katkemiste korral. Lein ei küsi, kui kaugele oli rasedus jõudnud. On arusaadav, et kui rasedus katkes näiteks seitsmendal nädalal, siis ei pruugi olla võimalik loodet saada, aga hüvastijätt on ikkagi oluline. See on rituaal – ja rituaal annab juhtunule raami reaalsusega silmitsi seismiseks, aitab kriisist väljuda, pakub lohutust ja loob tähendust.

Jagasin oma mõtteid sellest, millele laste ja perede toetamise osas tähelepanu pöörata. Ma usun, et meie lastel ja peredel on veelgi parem elada ja kasvada, kui ühiskonnas on rohkem perekeskset suhtumist, peredest lähtuvat elukorraldust ja võimalusi, sh erinevaid programme, kursusi ning nõustamisi laste mõistmiseks ja aitamiseks.

10. septembril on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev ja ma võtsin kirjutada suitsiidist mahajääjate, suitsiidisurma leinajate kontekstis.

Rääkisin ajakirjale Pere ja Kodu, mida kogevad lapse kaotanud vanemad ja teised pereliikmed ning kuidas lähedased käituma peaks.

See lugu räägib minu 87-aastasest vanaemast, kellel on vaktsiinikuur läbitud. Ta soovib saada tõendit vaktsineerimise kohta, et turvaliselt ja julgelt ringi liikuda, ilma et ta peaks pelgama alates 9. augustist kehtima hakkavate koroonapiirangute valguses kuskil ukse taha jäämist.

Jagasin artikli lõpus oma mõtteid sellest, kuidas viljatusravi võib mõjuda inimese ja paari vaimsele tervisele ning seksuaalsuhtele

Kirjutasin lasteaiakohtade jagamise süsteemist Viljandi linnas.

Mängige lastega, kas või 15 minutit iga päev. See on suhte loomise alus.

Lapse surm ja tema leinamine on üks valusamaid ja keerulisemaid olukordi, mida inimene peab läbi elama. Kui laps sureb, kaotab pere lapse ning oodatud ja loodetud tuleviku. Pere leinab seda, mis oleks võinud olla.

Jagasin maikuu Pere ja Kodu ajakirjas oma mõtteid viljatuse ja viljatusraviga kaasnevate raskuste ning toetusvõimaluste kohta. Toetavat IVF-kogemusnõustamist pakub MTÜ Viljatusravi Tugikeskus (www.infertsupport.eu). IVF-kogemusnõustajad on oma kogemuse kaudu spetsialiseerunud just viljatusravi- ja IVF-alasele nõustamisele.

Viljandi abilinnapea Janika Gedvil kirjutab tänases Sakalas Viljandi linnavalitsuse otsusest, tänu millele on Viljandi linna peredel võimalik saada rahalist tuge, täpsemalt sünni- ja matusetoetust lapse surnultsünni korral.
Abilinnapea märgib oma artiklis ära ka selle, et Viljandis on kõigil peredel võimalik pöörduda raskel ajal hingehoiu ja -toe saamiseks Triinu Tintsi poole.

Jaanuarikuu Eesti Naine kirjutab raseduse katkemisest, surnultsünnist, lapsekaotusleinast.
Jagan artiklis ka oma mõtteid leina ja leinamise kohta.
“Liiga rutakalt pole mõtet endale kinnitada, et kõik on möödas. Lein tuleb läbi kogeda.”

Sain märgatud ja tunnustatud.
Väärisin esiletõstmist oma tegemiste eest MTÜ-des Vaikuse lapsed ja Viljatusravi Tugikeskus. Need MTÜ-d tegelevad perede toetamisega, kellel on läbida kaotuseid, mis on seotud lapsevanemaks saamise või olemisega. Pakun tuge ja mõistmist neile peredele, naistele ja meestele, kes peavad silmitsi seisma viljatuse ning viljatusraviga, lapse surma ja leinamisega.
Ma olen õnnelik inimene, et saan tegeleda nende asjadega, mis minu jaoks väga olulised on.
Olen märkamise ja tunnustuse eest väga tänulik.

Ajaleht Sakala tegi minuga intervjuu ja uuris, kuidas ma jõudsin selleni, millega tegelen.Kuidas leina ja kurbusega toime tulla? Mida see kaasa toob? Kuidas leinajat toetada? Miks ei tohi tähelepanuta jätta leinavaid mehi ja üldse tugevamaid inimesi? Millal abi otsida?
Kõigile neile küsimustele annab vastuse taskuhäälingu saade.

Jagasin Naistelehe taskuhäälingus “Mõttekoht” oma mõtteid seoses leina ja leinamisega.
Kuidas leina ja kurbusega toime tulla? Mida see kaasa toob? Kuidas leinajat toetada? Miks ei tohi tähelepanuta jätta leinavaid mehi ja üldse tugevamaid inimesi? Millal abi otsida?
Kõigile neile küsimustele annab vastuse taskuhäälingu saade.