Kriisi ajal ei saa loota sellele, et keegi tuleb võlukepikesega ja kõik mured kaovad
Vestlesin kohaliku ajalehega kriiside teemal. Minu tööks on kriisiolukordadeks valmisoleku parendamine, kriisijuhtimise süsteemi väljaarendamine, kriisikommunikatsioon koostöös meie avalike suhete osakonnaga ja muidugi elanikkonnaga tegelemine, et inimesed oleksid teadlikud ja mitte ainult teadlikud, vaid teadlikkusest peaks tulenema ka tegutsemine ja valmisolek.
“Kriisivalmidus ei ole ainult teadmiste kogum, vaid harjumus ja valmisolek tegutseda siis, kui seni tavapärased lahendusteed on häiritud. Esimesed kriisitunnid võivadki olla kõige segasemad, infot võib olla vähe ja otsuseid tehakse emotsiooni pealt. Just selleks ajaks valmisolek ongi kõige olulisem.”
Vangla ja teatri kokkupuutepunktis avaneb võimalus näha elu absurdsust ja puhastumist
Käisin vaatamas Temufi teatri uut etendust “Läbimurre´t oodates” ja kirjutasin sellest Sakalasse.
“Lavastuses on keskendutud ootamisele, mis on üks võimalus hoida end suletud maailmas tegevuses. Kui inimesel ei ole midagi teha, siis saab ta oodata. Võidakse oodata igat päeva ja seda, et päev läbi saaks. Selleski loos oodatakse ärkamist, sööki, jalutuskäiku, ööd, und … eelkõige muidugi vabanemist. Igaüks neist ootab läbimurret, sest nad kõik on omal moel läbi või siis ka sisse kukkunud – kuidas võtta. Vangid ootavad vabanemist ja natuke ka Godot‘d, vangla direktor ootab tunnustust, lavastaja eduelamust, tütar oma isa. Kõik ootavad helgemat tulevikku. “
Kas me peame vabadust paluma selle pärast, et me oleme rõõmsad?
Kirjutasin Sakalale oma mõtteid Ugala uue lavastuse “Mio, mu Mio” kohta.
“Ja mõnikord on nii, et kui kuskil on väga paha, ongi parem ära minna. Küsimus on, kui kaugele peab minema, et parem hakkaks. Vahel on selleks vaja lennata üle majakatuste, virmaliste mängu ja tähtedevahelise ruumi Kaugele Maale välja. “
Raamat lihtsate asjade võlust
Kirjutasin Sakalale oma mõtteid Liina Rohti raamat “Tähtsade asjade suvi” osas.
“Lugudest õhkub arusaamist, kui olulised on lastele vanematega koos veedetav aeg, koduste asjade koos tegemine, üksteisega rääkimine ja mängimine. Kui vanemad oma toimetuste kõrvalt laste mänguga kaasa tulevad, ei jää see lastele märkamata. Tähelepanu on üks väärtuslikumaid kingitusi, mida vanem saab lapsele temaga koosolemise ja mängimise kaudu anda.”
IVF pole viimane võimalus, vaid lootuse algus
Jagasin Pere ja Koduga mõtteid viljatusravi teekonnast, mille ajal vajab inimese psühholoogiline pool sama palju tähelepanu kui füüsiline, ja et mõistmine, tugi ja kohalolu võivad olla sama olulised kui raviplaan.
Kuhu ja miks kaob suhtest teineteise hoidmine, teineteisega päriselt rääkimine?
Kirjutasin Sakalasse Temufi uue etenduse “Armastus ja arusaam” kohta.
“Nüüd, ühtäkki on vaid armastus ja kahasse võetud hüpoteeklaen ja see on ometi ju päris tõsine asi. Ja sinna vahele on kergesti võimalik tulla kellelgi kolmandal, kes kingib lilli, ütleb ilusaid asju, räägib tähenduslikust unenäost ja sellest, kuidas ta on algusest peale just tema peale mõelnud. Kuigi talle öeldakse, et head unenäod on tähenduseta ja et ta ei saa alati, mida ta tahab, saab ta siiski. Natukene minnakse üle piiri, natukene lubatakse liiga palju.”
Laval oli justkui kõike ja mitte midagi
Kirjutasin Sakalasse Ugala uue etenduse “Superstaar” kohta.
“/—/ kui me arvame, et asjad võivad käia ühtepidi, siis võivad nad käia ka tagurpidi ning tähtis on kohaneda.”
Kas tõesti peab naise “õnne valem” sisaldama emadust?
Jagasin oma mõtteid Õhtulehega, kes avas lapse saamise või mittesaamise põhjuseid.
„Meid mõjutavad ja kujundavad sotsiaalsed normid, kultuurilised ootused ja ajaloolised rollid, mis on kohati meiega justkui taak.”
Kellele on vaja löökauke ehk “Korstnapühkijad kahhelahjus ja teisi ebatavalisi lugusid”
Postimees avaldas minu mõtted Margus Haava uue raamatu “Korstnapühkijad kahhelahjus” kohta.
«Joosepi ja sõnade» loos räägiti sõnadele antavast tähendusest ja sellest, et sõnad ei ole kunagi halvad, vaid nendega tuleb osata ümber käia. Või kui sõnad läheksid sassi, mis siis saaks? Või kui me võtame kõike, nii inimesi kui ka asju meie ümber iseenesestmõistetavana, mõtlemata, kas see ka neile sobib? Või mis juhtub siis, kui märkame kellestki olulisest ilmajäämist alles siis, kui teda enam ei ole?
Keelatud armastuse lugu avab pisarakanalid
Kirjutasin Sakalasse Temufi teatri romantilisest suvelavastusest “Ma armastasin sakslast”.
“See on lugu meist kõigist – neist hetkedest, mil oleme tundnud hingesegadust, kus süda kisub ühele ja mõistus teisele poole. Meist paljud on seisnud valiku ees, kas järgida tunnet või jääda turvalise juurde, ja vahel oleme lihtsalt valimata jätnud – kas teadmatusest, otsustamatusest või julguse puudumisest. Kuigi ka valimata jätmine on omamoodi valik.”
Rõõmus kunst teeb õnnelikuks
Kirjutasin Sakalasse Kondase keskuse näitusest “Rõõmus kunst. Naivism Soomest, maailma kõige õnnelikumast riigist”.
Kidsmile’iga lastest
Käisin Kidsmile podcastis lapse leinast rääkimas, sellest, kuidas laps leinab, millega võiks arvestada, kas ja kuidas erineb see täiskasvanute leinast, mida laps vajab ja kuidas saab täiskasvanu last tema leinaprotsessis toetada.
Lavastus, mis elab sinus edasi veel tükk aega
Jagasin Sakalaga oma mõtteid Ugala teatri uue lavastuse “Sünnipäevaküünlad” kohta.
“Sünnipäevatordi koostisosad, tähetolm ja aatomid kui meie olemuse algosakesed. Need kõik on osa universumi loost, millest me tehtud oleme ja millesse kord tagasi hajume. Kuhu kuulub igaüks meist selles süsteemis? Kas kõik me eksisteerime omaette universumites ja võivad need kokku moodustada ühe suure multiversumi, kus kõik on omavahel seotud?”
Veel mitu päeva hiljem imestan, kuidas üks näitleja selle kõigega hakkama sai
Jagasin Sakalaga oma mõtteid Temufi teatri uue lavastuse “Vanja” kohta.
“Igal tegelasel on oma mõtted ja tunded, unistused ja kahetsused, lootused ja pettumused koos suhete sasipuntraga: kes on kes ja miks, kes keda tahab või ei taha, kes on kelle elu ära raisanud, kes end kelle nimel ohverdanud. Tegelaste pihta- ja möödalaskmised annavad vaatajale aimu nende olemusest sarnaselt nagu meie endi elus on õnnestumised ja eksimused meid kujundanud.”
Kui piirid õiguse ja õigluse, süü ja süütuse vahel hägustuvad
Jagasin Sakalaga oma mõtteid Temufi teatri uue lavastuse “Tumeaine” kohta.
“Laval peegelduvatest klaasidest uksed kannavad erinevaid rolle, mida saab tõlgendada kui mitut kihti, näiteks valikuid, mis määravad tegelaste saatuse või nende võimetuse jõuda oma tõelise minani. Klaasid peegeldavad tegelaste avatud ja varjatud külgi – seda, mida nad ise märkavad, mida teised näevad ning mida nad varjata püüavad.”
Podcast “Puudutus”: rasedus, lein ja rasedusjärgne depressioon
Kuidas hoida suhte tervislikuna kriisi keskel ja toetada üksteist leina kaotusvalus
Kas tunned, et raseduskriis või sünnitusjärgne depressioon võiks sind puudutada?
Kuidas sünnitusjärgset depressiooni ära tunda ja millal on aeg pöörduda abi otsima?
Kas ja kuidas saavad pereliikmed ning lähedased aidata?
Kuidas tunnevad end paarid, kes läbivad viljatusravi?
Milline on viljatusravi protsess ja kuidas ravi mõjutab mehi ning paarisuhet tervikuna?
Vestlusring raseduse katkemiste teemal
Neljapäeval, 3. aprillil toimub Tartu Perepesas vestlusring. Vestlusringi eesmärk on pakkuda vanematele tuge raseduse katkemise kogemusega toimetulekuks, arutades, miks rasedused katkeda võivad, mis toimub kehaga pärast katkemist ning kuidas tulla toime leinaga.
“Aus ja liigutav naistevaheline kurbuse jagamine“
Kirjutasin Sakalale oma lugemismuljeid “Kirjad kasuemale. Silvia Mälksoo ja Silvia Rannamaa kirjavahetus 1968–1999” kohta.
Viljandi kohviõhtu: Triinu Tints “Ettevõtjaks läbi kriiside: rasked ajad kui edasiviiv jõud“
6. märtsil 2025 kell 16.00 Viljandi Arenduskeskuses
“Sõnnikuhunnik, muldpõrand ja kriitikameele puudumine on head tingimused festivali alustamiseks”
Jagasin Sakalaga oma mõtteid Urissaare kantri ja “Urissaare kauboide” filmi kohta
“MÕNIKORD TULEB MINNA RINGIGA, ET JÕUDA EESMÄRGINI”
Kirjutasin Sakalasse oma mõtteid lastelavastuse “Must ja valge koer” kohta.
Vaimse tervise teemadel
Käisin Viljandi gümnaasiumi Hommikuraadios rääkimas noorte vaimse tervise teemadel
“Ühe perekonna lugu, millesarnastest kõva häälega ei räägita“
Kirjutasin Sakalasse oma mõtteid dokumentaalse lavastuse “Täiuslik” kohta.
“Täiuslik” on Silvia, Marta ja Herta Soro publiku ette toodud dokumentaalne lavastus, milles on vaat et täielikult ja täiuslikult edasi antud kõik söömishäiret puudutav. Laval on kolm naist – Ema, Vanema Tütar ja Noorem Tütar – ning nende lood, mis üksteisest tõukuvad.
“Nii nagu me ei naera ühe nalja üle lõpmatuseni, me ka ei nuta lõpmatuseni.“
Kirjutasin Sakalasse oma mõtteid “Kui Hamlet oleks” etenduse kohta.
Etendust läbivad vaimse tervise teemad on levinud, need on osa inimeseks olemisest, meie tunnepaletist. Kõiki neid tundeid on tegelikult täiesti normaalne tunda, kuid neid võidakse peljata väljendada, et mitte paista nõrgana. Aga mis siis, kui enda haavatavuse näitamine on tegelikult julgeim asi, mida teha?
Novembrikuu Anne ja Stiili artikkel “KUST TULEVAD LAPSED?“
Jagasin oma mõtteid novembrikuu Anne ja Stiili artiklisse, kus räägitakse keerukamast lapsesaamisteekonnast.
Soovitan võtta kogu teekonda sammukaupa, proovides hinnata ka pisemaid edusamme ja edasiminekuid, mitte mõelda ainult lõpptulemusele. „Proovi keskenduda sellele, mida saad kontrollida. Püüa meeles hoida, et sa oled rohkem kui see protsess ja sinu elus on palju muud väärtuslikku.“
“Kui Hamlet oleks…”
Etendusejärgne arutelu
5. novembril toimub Viljandis Sakala keskuses Vaimse tervise sarja raames tõsiseltvõetav komöödiaetendus “Kui Hamlet oleks…”
Lavastuses analüüsitakse vaimset tervist ja sellega seotud hädasid, kasutades teatri, muusika ja sõnakunsti vahendeid. Etenduse järel peegeldab Steven Hristo Evestus nähtut vaimse tervise spetsialisti (Viljandis minuga) trupi ja publikuga.
Kesk-Eesti Ettevõtlusinkubaator – Naiste neljapäev
Kõnelen, kuidas toetada sõpra või kolleegi, kes on kaotanud lähedase. Mida öelda, millega arvestada, mida silmas pidada.
Karjääripöörajate vestlusõhtu
Tule 18. septembril Tartusse, kus kuuled minu karjääri kujunemise lugu. Räägime õnnestumistest ja ebaõnnestumistest ning sellest, kuidas elu keerdkäikudest hoolimata oma unistusi ellu viia ja vajadusel neid ka ümber mõtestada.
Artiklid rasedus.ee lehel
Sünnitusjärgne depressioon
Tugivõrgustiku olulisus lapsevanemaks saamise teekonnal
Sünnitusjärgne meeleolumuutus
Lein
Lapse surm. Kaotusvalu
Psühholoogiline esmaabi
Rasedus ja perevägivald
Rasedusaegne paarisuhte toetamine
Sünnitushirm – kuidas leida rahu sünnituseks?
Viljatusravi tundevalu
Millised tunded valitsevad raseduse katkemise korral?
Ärevus raseduse ja sünnitusjärgsel ajal
Depressioon
Mis on raseduskriis?
Kuhu pöörduda, kui kahtlustad rasedusaegset või sünnitusjärgset depressiooni või koged ülemäärast ärevust?
Raseduskriisi nõustamine Tartu Ülikooli Kliinikumis
Olen alustanud Tartu Ülikooli Kliinikumis tööd raseduskriisi nõustajana.
Minu (ja ka teiste Kliinikumis töötavate raseduskriisi nõustajate) vastuvõtule on võimalik aega broneerida helistades kliinikumi kõnekeskusesse 731 9100.
Nõustamine ei vaja saatekirja ning on Tervisekassa olemasolul tasuta.
PS. Lisaks Tartule teen samadel tingimustel vastuvõtte ka Viljandis ja veebi teel. Viljandisse või veebi teel kohtumisaja saamiseks saada e-kiri triinu.tints@kliinikum.ee
“Lisatulu” podcast
Jagan podcastis oma kogemusi ja õppetunde, mis on minu tegemiste teekonda kujundanud.
Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi kevadseminar
Rääkisin Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi seminaril viljatuse ja viljatusravi mõjust mehe vaimsele tervisele.
Rääkisin Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi seminaril viljatuse ja viljatusravi mõjust mehe vaimsele tervisele.
Rääkisin Eesti Viljatusravi ja Embrüoloogia Seltsi seminaril viljatuse ja viljatusravi mõjust mehe vaimsele tervisele.
Elutoas. Pikk ja käänuline teekond emakssaamiseni
Pere planeerimisest räägitakse ennekõike selle nurga alt, kuidas soovimatust rasedusest hoiduda. Tegelikkuses on aga palju paare, kelle puhul ei ole mureks mitte raseduse vältimine, vaid see, et last soovitakse väga, aga selleni on ootamatult keeruline jõuda.
Anette Mandel ja Triinu Tints räägivad saates sellest, kuidas nad on tänu kunstliku viljastamise ehk IVF-i abile emaks saanud ja milliseid valusaid kaotusi sellel teekonnal läbi elanud. Hoolimata kogetud raskustest suhtuvad mõlemad möödunusse tänutundega, sest ühtpidi oli see kurb, aga teisalt siiski õnneliku lõpuga lugu.
„BEEBIPALAVIK“ | Raseduskriisi nõustaja: kui kurvameelsus pärast sünnitust on kestnud mitu nädalat, võib olla tegu sünnitusjärgse depressiooniga
Seekordse „Beebipalaviku“ külaline on viljatus-, leina- ja raseduskriisi nõustaja Triinu Tints. Just enda raskused lapse saamisel ja valusad kogemused on need, mis Triinu kogemusnõustajana teisi aitama tõukasid. Räägime nii Triinu tööst kui ka sellest, kuidas ära tunda sünnitusjärgset depressiooni.
“Kellele ma naeratan?” Elektriteatris
Puudutav, inimlik, karm ja samas nii helge dokfilm “Kellele ma naeratan?” tõi 28. novembril Elektriteatrisse külla režissööri Eeva Mägi. Temaga vestles filmitegemisest ja kaotusest ja surmast leinanõustaja Triinu Tints.
Pere ja Kodu kirjutas motivatsioonitabelitest
Jagasin vanemlusprogrammi “Imelised aastad” koolitajana oma teadmisi motivatsioonitabelite kohta.
Tasuta kriisi- ja leinananõustamine Viljandi valla elanikele
Viljandi valla elanikele on nõustamine 2023. aasta lõpuni tasuta.
Nõustamine Serenity platvormil
Olen liitunud Serenity keskkonnaga.
Oled oodatud minu juurde aega broneerima nimetatud keskkonna kaudu.
Naiste Ööde Filmifestival – raamatuesitlus
8.-12. märtsini toimub Raplas järjekordne Naiste Ööde Filmifestival, mille seekordne teema on naise tervis. Minul on rõõm ja au festivali raames rääkida oma raamatust ja teemadest, mille kaante vahele olen kirjutanud – viljatusest, raseduse katkemisest, lapse surmast ja leinast.
Oled oodatud neil teemadel minuga vestlema 11. märtsil kell 13 Rapla Kultuurikeskuse Kaminasaalis.
Tööandja toetusvõimalused lapsevanemale pärast lapse surma
Kuna suure osa ärkvelolekuajast veedab täiskasvanu tööl käies ja tööd tehes, siis ei saa me leina kontekstis tähelepanuta jätta ka töötaja-tööandja suhet ja toetusvõimalusi lapsevanemale pärast lapse kaotust. Elu pärast lapse surma ei ole enam endine ja see mõjutab inimese hakkamasaamist igas aspektis, sealhulgas tööelus.
Artikkel kõneleb, kuidas tööandja saab oma töötajat lapse surma korral toetada.
Minu ja mu raamatu lugu 15. detsembri Ringvaates
15. detsembri Ringvaade kajastas minu ja mu raamatu lugu.
Raseduskriisinõustaja katsumused
Rääkisin podcastis “Mõttekoht” oma teekonnast ja raamatust “Vaikuse valgus. Mõtteid viljatusest, raseduskriisist, surmast ja leinast.”
Saade “Õhtu”
Käisin 14. novembri õhtul Kanal2 „Õhtu“ saates läbi oma loo oma raamatust „Vaikuse valgus. Mõtteid viljatusest, raseduskriisist, surmast ja leinast“ rääkimas.
Ma ei tea, mida sa tunned, aga ma tean, mis tunne see on.
Jagasin podcastis oma mõtteid viljatusest, leinast, nõustamistest ja toeks olemisest.
Kes vastutab õpetaja vaimse tervise eest?
Inimese füüsiline ja vaimne tervis on oluline kogu eluteel ning keskkond, milles me oleme, elame ja töötame, avaldab mõju nii meie füüsilisele kui vaimsele tervisele. Keskkond, kus inimesed veedavad suure osa oma päevast, tuleb kujundada inimeste vaimset tervist toetavaks.
Palju räägitakse õpilaste vaimsest tervisest, kuid tihtipeale unustatakse õpetaja ära. Konkurentsivõimeline töötasu on õpetaja heaolu tagamisel oluline, kuid sellele lisaks on vaja hoolt kanda tema psühholoogilise heaolu eest.
Koolisüsteemis keskendutakse rasedusest ning suguhaigustest hoidumisele, aga vähe räägitakse sellest, kuidas viljakust hoida
Viljakusteadlikkus on mõiste, mis on seotud pereplaneerimiskäitumisega, kuigi viljakusteadlikkus võiks ja peaks olema sellest enam – see peaks olema teadlikkus inimese reproduktiivsüsteemist ja elutsüklist, samuti ohtudest reproduktiivtervisele ja teadmistest, kuidas püsida terve ja viljakas kogu eluperioodi vältel.
Bränd nimega Sina – persoonibränd haridusvaldkonnas
Rääkisin “Bränd nimega Sina” raamatu autorite Evelini ja Olesjaga persoonibrändist ning enda tegemistest.
Pilt selgeks – mis asi on raseduskriis?
Lapse saamine on paljude paaride unistus. Kuidas aga toime tulla teadmisega, et sa ei pruugi last saada või kui rasedused katkevad ehk mis asi on raseduskriis?
Positiivne sünnitusabi ja -kogemus
Laupäeval, 12. veebruaril linastub Tartus, Elektriteatris film “Aeg sünniks”.
Film räägib positiivsest sünnitusabist ja -kogemusest.
Linastusele järgneb vestlusring ämmaemand Elina Piirimäe, leina-, viljatus- ja raseduskriisi nõustaja Triinu Tintsi ning Doula Katrin Saagega.
Üks päev korraga teeb lootuse säilitamise tihti raskeks
Iga kümnes laps sünnib siia maailma enne oodatud aega ehk enne 37. rasedusnädalat, Eestis sünnib enneaegsena 5,5 protsenti lastest. Kui õigeaegne sünnitus leiab aset alates 37. rasedusnädalast, siis enneaegseks arvatakse laps, kes on sündinud pärast 22., aga enne 37. rasedusnädalat. Enne 22. rasedusnädalat toimuv ei ole meditsiiniliste terminite järgi sünnitus, vaid raseduse katkemine. Lapse sündi enne määratud aega, enne üheksa raseduskuu möödumist, ei soovi meist keegi. See juhtub alati ootamatult, selleks ei saa kunagi täielikult valmis olla.
Millal võib abi olla viljatusravist?
Kirjutasin viljatusest ja viljatusravist.
* Viljatus ei ole kellegi süü, see võib olla üksildane, tabada kõiki
* Viljatusravini jõutakse siis, kui kõik teised võimalused on end ammendanud
* Viljatusravi võib avaldada mõju inimese elukvaliteedile, igapäevalule, paarisuhtele, enesehinnangule, kehapildile, naistel naiselikkusele ja meestel mehelikkusele
* (Ebaõnnestunud) ravikatse võib tähendada ärevuse ja psühholoogilise stressi teket
* Ebaõnnestunud ravikatsele järgnenud emotsionaalsete reaktsioonide intensiivsus ja olemus on võrreldavad leinaga
* Viljatusravi saavatel inimestel on vajadus teabe ja emotsionaalse/psühholoogilise toe järele
Viljatusravist kogemus- ja raseduskriisi nõustaja vaates
Osalesin Tartu Ülikooli eetikakeskuse poolt korraldatud seminaril “Reproduktsioon ja sugu”. Rääkisin viljatusravist kogemus- ja raseduskriisi nõustaja vaates.
Ka mina lükkasin leina edasi ja sellest arenes ärevushäire
Jagasin Pere ja Kodu podcastis oma mõtteid leinaga hakkamasaamiseks. Leinaga tuleb tegeleda. Tagantjärele oleksin saatnud end kriisinõustaja või psühholoogi juurde. Inimesel on vaja sellises olukorras rääkida.
Katkenud raseduste puhul võib laste matmine jääda seadusesulgu
Rääkisin Postimehele, mida silmas pidada raseduse katkemiste korral. Lein ei küsi, kui kaugele oli rasedus jõudnud. On arusaadav, et kui rasedus katkes näiteks seitsmendal nädalal, siis ei pruugi olla võimalik loodet saada, aga hüvastijätt on ikkagi oluline. See on rituaal – ja rituaal annab juhtunule raami reaalsusega silmitsi seismiseks, aitab kriisist väljuda, pakub lohutust ja loob tähendust.
Kuidas toetada lapsevanemaid?
Jagasin oma mõtteid sellest, millele laste ja perede toetamise osas tähelepanu pöörata. Ma usun, et meie lastel ja peredel on veelgi parem elada ja kasvada, kui ühiskonnas on rohkem perekeskset suhtumist, peredest lähtuvat elukorraldust ja võimalusi, sh erinevaid programme, kursusi ning nõustamisi laste mõistmiseks ja aitamiseks.
Me peame rääkima suitsiidist
10. septembril on rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev ja ma võtsin kirjutada suitsiidist mahajääjate, suitsiidisurma leinajate kontekstis.
Leinanõustaja selgitab: lapse kaotanud vanemad ei saa leinast üle, nad õpivad sellega elama
Rääkisin ajakirjale Pere ja Kodu, mida kogevad lapse kaotanud vanemad ja teised pereliikmed ning kuidas lähedased käituma peaks.
Koroonatõendi saamisest
See lugu räägib minu 87-aastasest vanaemast, kellel on vaktsiinikuur läbitud. Ta soovib saada tõendit vaktsineerimise kohta, et turvaliselt ja julgelt ringi liikuda, ilma et ta peaks pelgama alates 9. augustist kehtima hakkavate koroonapiirangute valguses kuskil ukse taha jäämist.
On loomulik, et paarisuhte arenedes tekib pere kasvamise soov
Jagasin artikli lõpus oma mõtteid sellest, kuidas viljatusravi võib mõjuda inimese ja paari vaimsele tervisele ning seksuaalsuhtele
Ka lasteaiakohtade jagamise süsteem vajab parandamist
Kirjutasin lasteaiakohtade jagamise süsteemist Viljandi linnas.
“Imeliste aastate” koolitusprogramm aitas vanemlikke oskusi parandada
Mängige lastega, kas või 15 minutit iga päev. See on suhte loomise alus.
Lapse kaotanud peredele pakub Eestis tuge MTÜ Vaikuse Lapsed
Lapse surm ja tema leinamine on üks valusamaid ja keerulisemaid olukordi, mida inimene peab läbi elama. Kui laps sureb, kaotab pere lapse ning oodatud ja loodetud tuleviku. Pere leinab seda, mis oleks võinud olla.
Ebaõnnestunud ravikatsele järgnevad emotsioonid on võrreldavad leinaga
Jagasin maikuu Pere ja Kodu ajakirjas oma mõtteid viljatuse ja viljatusraviga kaasnevate raskuste ning toetusvõimaluste kohta. Toetavat IVF-kogemusnõustamist pakub MTÜ Viljatusravi Tugikeskus (www.infertsupport.eu). IVF-kogemusnõustajad on oma kogemuse kaudu spetsialiseerunud just viljatusravi- ja IVF-alasele nõustamisele.
Viljandi linna peredel on võimalik saada rahalist tuge, täpsemalt sünni- ja matusetoetust lapse surnultsünni korral
Viljandi abilinnapea Janika Gedvil kirjutab tänases Sakalas Viljandi linnavalitsuse otsusest, tänu millele on Viljandi linna peredel võimalik saada rahalist tuge, täpsemalt sünni- ja matusetoetust lapse surnultsünni korral.
Abilinnapea märgib oma artiklis ära ka selle, et Viljandis on kõigil peredel võimalik pöörduda raskel ajal hingehoiu ja -toe saamiseks Triinu Tintsi poole.
Esimene aastaring on raske
Jaanuarikuu Eesti Naine kirjutab raseduse katkemisest, surnultsünnist, lapsekaotusleinast.
Jagan artiklis ka oma mõtteid leina ja leinamise kohta.
“Liiga rutakalt pole mõtet endale kinnitada, et kõik on möödas. Lein tuleb läbi kogeda.”
Aasta vabatahtlik 2020
Sain märgatud ja tunnustatud.
Väärisin esiletõstmist oma tegemiste eest MTÜ-des Vaikuse lapsed ja Viljatusravi Tugikeskus. Need MTÜ-d tegelevad perede toetamisega, kellel on läbida kaotuseid, mis on seotud lapsevanemaks saamise või olemisega. Pakun tuge ja mõistmist neile peredele, naistele ja meestele, kes peavad silmitsi seisma viljatuse ning viljatusraviga, lapse surma ja leinamisega.
Ma olen õnnelik inimene, et saan tegeleda nende asjadega, mis minu jaoks väga olulised on.
Olen märkamise ja tunnustuse eest väga tänulik.
Lein, viljatus ja raseduskriis
Ajaleht Sakala tegi minuga intervjuu ja uuris, kuidas ma jõudsin selleni, millega tegelen.Kuidas leina ja kurbusega toime tulla? Mida see kaasa toob? Kuidas leinajat toetada? Miks ei tohi tähelepanuta jätta leinavaid mehi ja üldse tugevamaid inimesi? Millal abi otsida?
Kõigile neile küsimustele annab vastuse taskuhäälingu saade.
Vabaühenduste tulevikujuht
Läbin vabaühenduste tulevikujuhtide programmi, et oma arendada oma kompetentse ja pädevust juhina.
Podcast leinast ja kurbusega toimetulekust
Jagasin Naistelehe taskuhäälingus “Mõttekoht” oma mõtteid seoses leina ja leinamisega.
Kuidas leina ja kurbusega toime tulla? Mida see kaasa toob? Kuidas leinajat toetada? Miks ei tohi tähelepanuta jätta leinavaid mehi ja üldse tugevamaid inimesi? Millal abi otsida?
Kõigile neile küsimustele annab vastuse taskuhäälingu saade.
Viljatusest ja viljatusravist
Andsin veebiportaalile Emmede Klubi sisendit viljatuse ja viljatusravi teemal. Rääkisin füüsilistest ja emotsionaalsetest keerukustest, mis viljatusraviga kaasneda võivad, samuti toetusvõimalustest.
Leinaga õpitakse koos elama
Kirjutasin Sakalasse oma mõtteid leinast ja leinaga toimetulekust
„Suud puhtaks”
Osalesin saates „Suud puhtaks“, kus räägiti kunstlikust viljastamisest
Pere ja Kodu: Kolm rasedust, kaks sünnitust, üks beebi
Kirjutasin ajakirja Pere ja Kodu artikli oma emaks saamise teekonnast